Northeast hoa ding’a natoh holbaina kisemdoh

Guwahati, Lhamul 25(NNN): Northeast gamsung muna natoh hol hahsatna hohi bailam sahding lungthim mijouse lunggel'a umchu tunaichan suhlhap in aumtan ahi. Lhadou lhasung chun Guwahati khopi muna pansa non-profit website khat hondoh in aumtan ahi, hiche website chu ahile http://www.sakori.org akitin koi jousen internet a akivet thei ahitai. Hiche website sunga hi natohsah dinga mihol chule company websites, job sites, local newspapers hotoh kilakhom lele a kisem ahi.

Sakori.org hi ama macham tah'a kipehdoh na neiya Assam sungle munchom'a um hetna neiho kitho khom uva aboldoh u ahi. Hiche tohgon a lamkai chu ahile IIT Bombay a anachaisa Satyakam Dutta kiti pahin amakai ahi. Amapan aseina ah, India gamsunga themjil namun hoipen a kachai vangchun kagam sunga natohding kalung lut vangchun kamu joupon ahi. Gamdang katoh injong Assam gam'a hung kileding kagel laichun ahol nading kahepon hijeh a chu kei tobanga analungjing hoa ding gelkhohna kanei jal'a hiche hi kahin boldoh nom anahi tin aseiyin ahi.

Phalna beija insah akiphalpoi: HNLC
Shillong, Lhamul : Meghalaya state a galguhbol Hynniewtrep National Liberation Council (HNLC) hon Hynniewtrep gam sunga phalna beija hunglutna inn sahohi khoutah a kibolding ahi tin thuphon aneije.

HNLC hin agam neiten hahsatna tampi ato naohi Meghalaya a sorkar chom chom hohin phalna beija in kisah avettup loujeh ahi tin demna aneije. Tua thil umdanhi anachenglui tribalho dinga lunglhai umtah a akilhaplhah louleh HNLC hin phalna beija chengho chunga Municipal Ward akoikit dingchuleh phalna beija in kisaho suhsetna dinga thupeh aneikit ding ahi tin gihna aneije.

Alang khat ah, Wah Umkhrah munna phalna beija in kisaho chungthu a HNLC, public secretary, Saikupar Nongtrawín thuso miho komma aseina in council hin Hynniewtrep gam sunga civil kiloikhomna hon phalna beija in kisaho asuhset uhi pha akisan ahi tin aseije. Nongtraw jonghin HNLC hin Meghalaya hi thengset leh hoitah a kisemgo ahin, koitobang phalna beija insah a gam suse kigo aumleh kimohvet ponte tin aseibe e.

Mizoram a flight cancelled le delay hijing 
Aizawl, Lhamul 25: Mizoram a huikong kingah namun Lengpui Airport bouseh aum vangin huikong a lengle hodin hahsatna aum jingin ahi. Tukum Lhaphul le Lhadou lha chun 25 jen aleng dinglai suhhai in aumin ahi. Hiche keuchu hilouvin Kolkata le Guwahati kikah ijat veiham vaigei tah'a lengdoh bepji ahi nalai setne.

Mizoram ahin niseh in huikong 4 alengdoh jingin ahi, hinla Instrumental Landing System (ILS) kiti hi  Lengpui airport muna manlouva aum jeh hin dei bangtah in amachal thei pon ahi. Hiche manchah hi akijah tengle meibol kai henlang 1,500 metres visibility changei muthei hijongle lenglha thei nalai ahi, hinla Directorate General of Civil Aviation (DGCA) hon manchah aum vangchun jahding aphal pouvin ahi ajehchu amaho dei bangtah chun akimvel dungchun moul aum e atiuvin ahi. Alangkhat ah Mizoram Airport a khu 2,500 metres sanga nemjo a umkhalou ahi.

Tua hi VOR mangcha-a Airbus khun 5,000 metres visibility changeiya lengbep ahin chule huikong aneodeu ATR-42 tiho khu 3,500 metres changeiya lenglut ji ahiuve. Hiche semhoi kit nading a hi Mizoram in DoNER ministry ho heng a 55 crores a thumbe u ahi.

NCP hon toll gates hi CBI lahding deisah
Shillong, Lhamul 25: Misemni chun Nationalist Congress Party (NCP), Meghalaya State unit hon danto kitohlou toll gates chungchang thuhi state sorkar hilouva CBI honjoh atu diuvin ngehna aneijun ahi. NCP hon khoutah a aseinaova chun general secretary, All North East Commercial Truck Owners and Operators' Association (ANECTOOA) chunga East Garo Hills, deputy commissioner pan judicial summon abolchu adihpoi. State sorkar in kholchilna aneihi adihpoi ajehchu chief minister Dr. Mukul Sangma jonghi hichithu a hi themmo kichan ahi, tin asei uve.

NCP hon asei naovah state sorkar in general secretary, ANECTOOA chunga judicial summon abolhi kisuh gen- theina jatkhat ahin chuleh mikhat Fundamental Rights le Freedom of Speech and Expression hi atongkhai atiuvin, hichi thuhi MP hon Parliament Monsoon Session a Meghalaya a politician holeh dandih louva toll dongkhom hohi akikhutjop uve tihi ahinpohdoh louna diuva asel kigotnu ahibouve, tin asei uve. NCP hin state sorkar hin phat sumangsot talouva hichi boinahi CBI hon chamlhat tah a kholchilna aneithei nadiuva apehdoh loidin adeisah uve. Union Home Minister jonghi hichi thua hi ahung kikumdin adei uve.

Economic Blockade thu seina dia Manipur in special court nei ding phatsah
Guwahati, Lhamul 25 : Manipur legislators hon kilungtoh tah in bandh leh economic blockades bol ho thu seina ding'in special court khat semdoh ding pha asa tauve. Hiche to lhon chun House Committee khat asemdoh un hiche a chun Th Debendra, minister of law and legislative affairs Radhabinod Koijam, opposition lamkai chuleh NCP president, O Joy MPP, RK Anand, L Nandakumar, Kh. Loken chuleh Kh. Ratan Kumar ho jong apang uvin ahi.

Manipur a civil organisation tamtah in akiphin teng uleh economic blockade leh bandh ho chu manchah phapen in anei un hijeh achu state sorkar in khamgahna anei kigot ahi. Chief Minister O Ibobi Singh in Assembly a ahoulimna ah 1995 apat 2010 sung'in bandh 524 chuleh economic blockade 104 aum'e ati. Aman aseibe na a bandh umjeh in nikhat leh 5-6 crore amang'in chuleh highways blockade jeh in 2-3 crore amangí;e ati. All Naga Student's Association, Manipur in Lhatun 11 nia pat ni 69 sung blockade abol jeh in tuchan in state akido doh hih laiye. Chuleh nitin a ngaichat  thil ho deibang in akimu hih laiye. Adeh a thao ho kihopna queue saotah tah aum jing nalaiyin ahi.
Tags:

About author

Curabitur at est vel odio aliquam fermentum in vel tortor. Aliquam eget laoreet metus. Quisque auctor dolor fermentum nisi imperdiet vel placerat purus convallis.