Chonchanpha, kitahna leh gamsung

Gamsung boina leh mipi gentheina hi ipijeh leh koijeh ahidem tin lunggel kilakhom taleh geldan chomchom tampi umthei ding hichu’o na? Abang in lamkaiho kitahloujeh, abang in kivaihopna lho’ngpi (tichu politics) a ilhahsam jeh u ahi atiding, abang in
Haosaho jeh ahi timaithei, akichihsah jepho chun India in eihohi eidon nomlou jehu ahi atikit diu, loikhat kitchun i-inheng ho uvin ei-engse’t ei mit thip jeh u ahi itimaithei u. Abang kimkhat chun Bible a ninunung lam teng namkhat le namkhat, gamkhat le gamkhat kidouding, leiset boichehcheh ding, chamna mongmong aumtheilou teng pathen gam hunglhungding ahi kiti khun iphah u ahitai ati nahlai diu hichu o. Tunia akisei nompen, igelkhomdiuva kidei chu ahileh, hicheho jouse chu adihlou aumpoi, ahin, ajeh adang jong umnalai thei ahi ti ahi. Tekah nan, chonchanpha tamtah khan-gitlounan akheltah jeh, kitahna alhahsam chehcheh jeh, tiho jong hithei ahi. Chamlhatna manchah themlou jehjong himaithei.

Mipi thaneina kivaihopna lhongpi (tichu democratic politics) noiya hi mihemho jouse hin ama phatna ding ama hetdan leh ngaito dan’a adeibangtah’a bidoi aneiya chuleh hiche bidoi chu adel thei ahi kiti hija, ahivang’a chu ama phatchomna ding ahiloule chanvouchun midang dingía hahsatna alhunsah dingleh adeidei amohbolbol kit theilou ahi, ajehchu hichichun midang phatchomna ahilouleh chanvou atohkhah thei kit ahi. Hiche jehía chu mijouse kibangtah’a chanvou akihop deldel theina ding leh kihoutohna aumthei nadingía kivaihomna (government) kitihi mipin amaho thalhengding mi alhendoh uva, asol uva kisemdohjui hija; hiche’a hi hetthem ngai chu ahileh mipi jouse chun thusei nading chanvou neijongleh, amitakip aphat she’a akigopkhom ding ahahsatna tampi aumjeh’a chu thalheng kiti, MLA/MDC iti hohi kisolji a, adantah’a chu amahohi, hichehi hichelai gamkai/ gambeh’a cheng mipi atamjo in kadeidan u ahi ti ahi. (vetsahna’a: tuineh semtup ding, ahilouleh meivah kilahlut cheh ding, school phate’a semtup ding, ahiloule damlou kijenna inleh louthem anailamía phate’a umsahjing ding, khangitlou bol-ho gihsal ding/ahiloule khumtupding (police) kituptah thalhingset’a umsah ding, mipi natong ding’a lhaseh tohman kipe (public/government servant) hon mipi ngailutna neiía nehguh chahguh umlou’a anatoh u phatea atohdiu kitiho tobang hi) Inpi a gapolut’inlang vaihomna a chun eiho gamkai ding chanvou galan ti joh ahi.

Akhohtah khat chu khangluilai a chu igamsung uhi mipi thaneina ana umlou ahin, thaneina kitihi mopohna lentah jong hikit ahi. Hiche thaneina leh mopohna chu Haosa hon anakop u ahi. Hiche khangchun gamsung hahsa hen mipi genthei taleh Haosaho ngoh thei tah anahi. Ahile tua mipi vaihomna noi’a um ihitah ule ithalheng diuva mi ilhen phat ulechun eiho phatchomna/chanvou khohsah thei lhending chu poimo tah hita louham? Hichechu ahitahle, amasa a kiseiho ngoh ding ibehsehlou khat a umdoh kit ahi. Chuleh hicheho go’mkhomthei ahilouleh boina jouse sutoh theichu amitakip hin chonchanpha juíihenlang, kitahna neitah in umleh boina beijeng thei khat ahi. Ajehchu, lamkai iti jong ei kilhen hita, masang’a chu Haosapu toh ikitomo leh kichon thei hija, tua chu lamkai dihlou itundoh leh eima maikhah ahitai. Kitahchu amitin in neileh thalheng chun koi kilheng jongleh thakhat, phathouthou ding ahin, tua hi ahileh kitahna nei aumlouleh koi kilheng jongleh thakhat veve, phalou thouthou ding dan a umdoh kit ding ahi.

Iseileh adamna umthei tahihle kilom, ahivang’a chu, Pathen ihoudan uhi hetgilna iphudet thah uva, hinna thupha kiti chu adihna bangtahía ilah uva ihinpi phat uleh adangse acham’a hungdih ding ahi. Ninunung thu kiseichu lahdan khat’a seidia chu mihem in kinepna dang beiya pathen ahinhol teng pathen gam hunglhung ding ahi tina hithei ahi, tichu pathen dihtah min ahinhou tengleh nehguh-chahguh umtapontin, khat-le-khat kingailutna pung intin, kikhotona in chamna le lungmon hinlhut intin, leiset a vangam johchu hunglhung ding tina jong hithei ahi. Sum negugu jeng, houbung a sum tampipi toh, mipi chanding nemangthah chaikei, mipi thalheng hinom jeh’a kilhenna phat anaiphatleh mihem vetdiathilpha khattou asum nehguh’a bolji, anatohna mun’a khat deisahna jeh’a khat chanvou lahpeh, Pastor ham Evangelist ham hija sumdei man’a NGO bolbol, Pathenthu sei’a vahlele a ajito kitohtheilou, Houbung lamkai hija a houbung miho nosoh ding ahiphatle khoutah'a  angangtah’a natong, christa ngailutna thupha leh hinkho semphat dingdan hilding ahiphat leh area Pastorpa nganse, hihojouse hi ipailhah teng gamsung nom intin, mipi kipah tante tithei himaithei ahe.

Guest Editorial: Lhingboi Haokip
Tags:

About author

Curabitur at est vel odio aliquam fermentum in vel tortor. Aliquam eget laoreet metus. Quisque auctor dolor fermentum nisi imperdiet vel placerat purus convallis.