TDC hon NH-39 manlouna dinga gihna pekitnu

Imphal, Lhamul 1: Transporters and Drivers Council (TDC), Manipur hon Vanghomni a avella NH-39 (Imphal-Dimapur) jotpou vinge atiutoh kilhonnin TDC leh gari neihohin NH-53 semphatna dingin lamlen phaloulai ho a chun amaho sum mangchan song adip
pantaove. Lamlen asemphat nao ajehchu Manipur kihinso theina dinga NH-53 a thil akipoh lutthei nading ahi. Vahchanni a patchun truck 10 hin Sekmai vadunga konnin song apouvin Silchar ajot naova lamlen phatlouna munho a asunlhahjiu ahi.

Hichi a sumluthi truck neihon akipohdoh u ahi. Vanghomni ma machun NH-39 chung changa gangtah a kikou kihouna a chun TDC chuleh goods agencies leh dukan neiho thalheng hotoh kilollhahna 2asemmun ahi. NH-39 langa thil hinpo gari hohin amaho cheh godown'a Vanghomni jankim kah a athilpoh asolhah diu ahi. Lhamul nisim 2 nia patna thilpo gari NH-39 langa hungho chu achung uva thil phalou asoleh keiho eingoh thei loudiu ahi tin gihna anei uve.

Kikhop kikhenna thusoh lakhomho komma ahoulimna achun transporter lamkaipa Ng. Haridas Singh chun NH- 39 langa Imphal chan thil hinpoho chu Manipur mite a ahipon, amavang Dimapur'a godown nei company holeh dukan neihoa ahibouve.

Dukan neiho puma agencies 68 hin NH-39 langa thil ahinpohjiu ahi. Hichi agencies hohin TDC kommah kathilpoh uhi kangahdiu ahitai, ijem tia NH-39 langa thil kahinpoh tei teijuleh lha 2 masanga Nagaland na thilpo gari get kihallha hochu aman kasahdiu chuleh, garitol akisukhaho jongchu kithopina sum kapehdiu ahi atiuve, tin aseije.

NPC in Manipur sorkar toh kijop matna pailhata 
Imphal, Lhamul 1: Vanghomni chun 3rd Naga Peoples Convention (NPC) chun Manipur sorkar toh political langa kijopmatna jouse pailhah dingin kilol lhahna aneijun ahi. NPC hi United Naga Council (UNC) vaihomna noija Vanghomni a Senapati a ana umna achun thugol 5 phondohna aneijun ahi.

Khatna in, Naga hohin Manipur sorkar toh political langa kijopmatna jouse pailhah ding, chuleh political non-cooperation bolkhumding. Nina in, Autonomous District Council election hi kimang louding ahi, chuleh Naga ho chenna a district council hi na kitohsah louding ahi. Athumna in, Manipur sorkar toh kijopmatna aumtahlou jeh a a ongkom huhdinghi India sorkar'n Naga mite toh kihouva akhella tohgon aganna thei penna akoiding. Alina in, United Naga Council hin akhella tohgon hinvelha dinga Naga nam mitelah a chihna, thepna neiho mangcha a committee semdingin thaneina akipetai. Angana in, India sorkar hin Indo-Naga chung changahi asuboi kigo thil tampi umjongleh, santheitah a achaina khat gangtah a asemding.

Hetding khatchu, UNC hin gam chung chang, khonunga Nagate politics dingthu ahilouleh Naga te inga thil khohtah ho seitoh dinga hitobang convention kouna dinghi tha kipe ahi. Hichi  conventionĂ­a thulhuhna kisem hohi thaneitah hiding chuleh Council policy jousehi lamhilla pangding ahi. Manipur state a Naga te rights kisel mangpeh chuleh tumasanga Manipur sorkar makaina a Naga te chenna hoa galsatding banga ahungkon jengjeh uva 3rd NPC hi kigong'a ahi. UNC sei dungjuijin Naga te chenna jouse a konnin mi 2,000 valjen akikhommin convention kibolna munchu adimsetne akiti.

UNC president chun thu akhohjeh a convention akikou dolchu ahil chennin, Naga mite hin Autonomous District Council election hi akipompoi chuleh Naga te rights hi akimu tokah a kidel jingding ahi, tin aseije. Naga tehin Manipur a namtam joho noija a rights, agam, custom leh values hohi akivenbit joulou dingjeh a
chuleh Manipur sorkar hin Naga te identity hi eijapehlou jeh uva, tunia hi hichi point nga hohi phondohna kineija ahi atiuvin ahi.

AR hon mipi gelkhoh jing u
Imphal, Lhamul 1 : Chandel district a FIFA World Cup 2010 venom ho dinga Children's ground koma um open air theatre munchun 42 Assam Rifles hon TV 70mm screen agonpeh utoh lhonna vetthei hiding ahitai tin official thulhut chun aseijin ahi. Hitobang natoh hin geldoh ah Brig S.K Bhanot, commander 26 sector leh Larong bolbang chan Bonyang leh Machi muna jong koipeh dingin tohgon aumin ahi. Mipi thatnopna gelkhoh nan generator leh Satellite TV connection ho apeuvin ahi.

Alangkhat a Lhamul nisim 1nikhon 12 Maratha Light infantry 9 sector in Mayang Imphal a um inchen genthei ho dinga phatchomna dingin food Processing Unit tia nehthei ho semna adehsetna Achar (pickles) le nehthei
kisemna mun khat ahongdoh un ahi. Hititobang nehthei semna dinga manchah angaichading ho pehna jong
anei uvin chule numei 12 Singjamei a Meira foods kiti namun a kal (week) khat training abolsah na aphatchom dan u jong thulhut chun aseiben ahi.

Local
Lab/clinic hon avella hetpina anei diuva hetsah
Lamka, Lhamul 1: Lamka khopi sunga Private Clinic leh laboratory aki belap jingtoh kilhonin Deputy
Commissioner , Churachandpur Ms. Jacintha Lazarus, IAS in HIV/AIDS toh kisai'a private clinic/lab tehon HIV test theina dinga Central Government/ Manipur government/ MACS hetpina le phalna alah diuvin thupeh aneiyin ahi. Hiche toh kilhonna Private Clinic tehon HIV test thei nadinga MACS apat phalna License neima jongleu personal HIV status hoitah a achintup lou uleh MACS Policy Article No. 53 dan dungjuiya matdoh theile gotna changthei ahi danjong hetsahna ahin neiyin ahi.

District AIDS Prevention & Control Unit (DAPCU) Churachandpur in khopi sunga laboratory/clinic umjouse athahbeh a hetpihna akinthei penna ahin kibol loi diuvin thupeh jongchun aseiyin ahi.

P.Minjang khoa haosa pun hilchenna hinbol
Lamka, Lhamul 1: Achesa Lhadou 30, 2010 nikhoa GOSHEM News item a kiso P.Minjang village NREGS chung chang a kiso, "natoh neilou leh chelha louĂ­ kiti chu a work programme kipe dung juiya First le Second phase a chu Construction of IVR from P. Minjang village to Dahmun ahi tin Pu. Lunjapao Simte, Chief/ Chairman P. Minjang Village Authority chun hilchenna ahin bolin ahi.

DCC Churachandpur lamkai kilheng
Lamka, Lhamul 1: District Congress Committee Churachandpur hon vahchanni nidan 11 chun Pu. Dongzakai Gangte achenna inn mun ah kum 2010 apat kum 2013 sung'a District Congress Committee sung'a vaipo thah ding kilhen na chu anei jun hiche a Vaipo thah ding kilhengdoh ho chu President dinga Pu. Lalnghet Hmar,V/
President dinga Pu. Mangsat Haokip, Treasurer dinga Pu. B. Jamkhojang Gangte ho ahin Chuleh Excutive Committe Member a alhendoh hochu Pu.T. Dongzakai Gangte, Pu. Lienminthang, Pu. C. Lalhmingmawia, Pu. Holjang Lhungdim, Pu. Paokholal Haokip, Pu. Kailam, Pu. Kapboi Vaiphei, Pu. Zohmingsang, Pu. L.Tlanthang, Pu. K. Chinlian, Pu. H. Pauzalal, Pu. Lampao Kipgen, Pu. Jamsei Lhungdim ho ahiuve.

Border area muna thoukanglou kapkit diu
Lamka, Lhamul 1: Malaria department in Inter-state Border area mun hoa thoukang lou akap uchu first
round ajoutoh lhonin Lhamul nisim 5 a patsa second round apat kit dingu ahitai. Hiche tohgon dungjuiya chu
Sinzawl PHC hopsunga kho 11 leh Thanlon PHC hopsunga kho 5 ho aga kapdiu ahi. Lhamul nisim 5 nileh Dialkhai khoa apat dingu, Sinzawl PHC sunga dinga DDT bag 12 akapdoh diu Thanlon PHC a dinga DDT bag 5 ajah diu ahi. Hiche natohna toh kisaiya Lhamul nisim 10 nikho teng State Malaria Officer Dr. H. Nimaichand Singh in Thanlon hopsung aga phah ding ahi.

Drought Relief kihom ding
Lamka, Lhamul 1: Henglep Gamkai sung'a Hectare 2779 jen hetpehna noiya louma setnaho ading a panpina
Drought Relief sum kihomding ahi. Hiche dungjuiya chu Hectare 1a dangka 2000/- cheh peh hiding ahi tin Ms. Jacintha Lazarus IAS D.C Churachandpur in Cheque ho soi kaina aneiyin SDO/ Henglep mopoh na noiya hopdoh din apedoh tan ahi.
Tags: ,

About author

Curabitur at est vel odio aliquam fermentum in vel tortor. Aliquam eget laoreet metus. Quisque auctor dolor fermentum nisi imperdiet vel placerat purus convallis.