Nam len khat hitheina dinga tohding ho III

~ L. Seikholen
1.5. Social Thu a :
Kuki te thinglhang mi ahijeh un ama hon kihet hih jongleo India a um ahijeh un caste system in achot pha
uva agotchepna noiya aumnau i chan ham geiyin aume. Hindu ten caste system aneiyun, Bramin Kshatryas,
Vaishyas, Sudras a um'uve. Hiche ho lah a anempen a ahet u sudras ho hi thinglhang miho ahisah uve. Hijeh
chun north east India a um thinglhang mite hi amahon kihet hih jongleu caste system noiya gotchepna in atohkhah u ahi. Hiche dungjui hin nam nem tabonga aumnau hi amaho kibol doh ahipon, Hindu ho caste system in asemdoh peh u ahi. Ajeh chu India hi Hindu ho tamna ahin, athahat'a jong amaho ahijeh un 
thinglhang miho hi amaho gotchepna noiya umíuva ahi ti het angaiye.

Jat len a kigel ho vaihomna ahijeh in jatneova agel hou chu chotpha a aumsah jengu ahi. Masanga pat
chun centre in thinglhang miho akhohsah mo jep tobang a hetna ana um theiye. Hiche dinmun a hin Kukite
jong hi amahon kihet hih jongleu namnem ahijeng uve ti din aum'uve.

Kukite hi namdang to kichen hal bol behseh lou ahijeh un namdaang chihdan le khantou dan aphahlel nau
umjep thouvinte. Midang chihna le khantouna ahalah lounau ajeh hithei khat chu ahile kichang chihsahna le kichang chuna khat aneiyu ahi. Kukite hin social hinkho a kikhelna chan anei vangun apha lam'a kikhelna aneilouvu khat touvu ham akhangtou behseh louva abanguve.

1.6. Khantouna chom chom a Kukite Nukhah dan Vetna. 
Khantouna chom chom'a jong Kukite mi noinung tah ahitauve. Tekah khat in kisei masale  theology lam a hin vannoia kihapom pen thu aum jinge. Hiche tobang ho chu amaho lah a khat le nin ahet thim jongle amipi hin
apompeh thei hihlaiyuve. Amipi joh hi ahejo in akigelíun theology chesang ho apom thei hihlaiyuve. Hitobang thim chun thil tamtah a hin vannoiya khantouna loikhat hi Kukiten aphahna diuva adaltan ding akisem theiyuve.

Agamkaiya aum  manglou jeh vang hithei yintin, Kukite hin vannoiya kihaman khawl thil ho tamtah anei hih laiyuve. Rel (train) mukhalou atam bangun khantouna lai khat aneiphah lou laiyu atame. Tractor a loukhoi hi aphatmo na um maithei ahi.

Ahinla akigang in ahi. Hiche a chu lou akikhoi le masanga sanga hatah a kihat ding ahi. Hiche a chu lou akikhoi le masanga loukhoiya phat kisumang jat phat sunga chu thildang tamtah kiboltha man ding ahi. Hitobang tractor neiya hi Kukite lah a aumtah vangin aneiya atam hih laiyin ahi. Chujongle kum khat a nivei lou bol jong hi eimiten iphajou hih laiyun, ingapcha pha hih laiyun ahi. Gari nei hi asetna aum vangin nei ding akitha nom cheh e. A-ipi hile midang neijat ineijou lou dan'u hi akilang lheh e. Computer a lekha ta jong hi thinglhang kho ho a ahalut jou hih laiye. Hiche ho hi sum le pai thu a inemval nau hetdoh bena khat ahi.

1.7. Gal le Tol Thua Kukite Dinmun :
Gal le tol thua Kukite hatlouna chu ahile gal abol loi loi jengu hi ahi. Britishte anasat'u to kilom in avel'uva cheng ho atongkha le asukha aum pou poule galíin akisatpi pi jenguve. Ajolel diu hijongle akisatpi nom jeng, akisatpi ngam jengji un ahi.

Tukhang hin gal bol nomlou nam mite hi achingjo a seidin aumtan ahi. Gal abol hat'u hin Kukite hin chihna lam a minung aphajou pouve ti aseidoh in ahi. Hiche dinmun a hi galbol nomlou hohi gam khangtou dan a sei ngai ding ahitai.

1.8. Golseh Lam'a Kukite Dinmun :
1980 masang lam chun Manipur a football (soccer) loi (team) thum bou ana umjie akiti. Khat chu Meilhei
loi, khat chu Naga loi, chule adang khat chu Kuki loi (team) ahiuve. Tournament seh le Kukite chu ahatpen
ahijinge anatiuve. Chuti ahile ipijeh a tulaiya hi iti ihiti hat theilouvu hitam? Masanga ahatpen hijingte chu tu a ahatmo pen ahi jingule anungchalíuva khattou hitam? Ole achalmo behseh jeh uva ahachal hon akhelpa joh
u ham? Midang machal dan chu telep lhai bang jenguva

banjom nalaiding...
Tags:

About author

Curabitur at est vel odio aliquam fermentum in vel tortor. Aliquam eget laoreet metus. Quisque auctor dolor fermentum nisi imperdiet vel placerat purus convallis.