India gam a nam lhomho dinmun ahah sai

India gamma namlhom hohi alhangpia sorkar natong alhom jehleh kihinsona dinga ama hithei nakham khamma natoh neocha chabou tong ngen tobang ahijeh uhin India economy akhantou teng jongleh aphat chompiji pouve. Amaho boinahi ñ natoh mujoulou, athepna sanga nemjoa bou tohna nei, lekha atheplou jeh a natoh hoi mujoulou. Ahahsatnao kibelap nakhat chu imalam jousea atilkhou diuleh amapuidiu aumpoi. Amaholah a abolthei tahleh lekhathem tah honjong deibanga tohmun amujoulou tenguleh adangse chu lunglhahnan adimmun, hitobang natohlen hohi tuplou ding ahibouve tin akigel lhaji taove.

2008 kumma Orissa Christian ho suhgen theiya aumtoh aphatseh tobanga Muslim ho suhgentheija aumjeh uhin
India gamma namlhomho dinmun kholchil dinghi lungjat aum lheh e. Hichihi isei masangun namlhom ho kitihi ipi kiseina ham, hetchet masah ngaijinte. Namlhom kitihi paojeh, houjeh, ahung konna jatchom jeh a namlen hon michombeh danna amuhou chu kiseina ahi. India gamma vanghin namlhom thuchenghi hou-thua mi lhomcha kiloi khomho tinan akihe e. The Official Minorities Commission of India hin aboipi penchu Hindu tilou houdangho - Muslims, Sikhs, Christians leh Buddhists hon hahsatna anei houchu avetsuipeh ahi.

India gamma hin leiset chunga hou namkim aumme. India danpi a-hin hou jousehin kipunkhom naleh India hi
kagam ahinai tia lungput aneina thei diuvin thil tampi akisun lutne. Hijeng jongleh namlhom hohin namlente tichu Hindu tehi anelthei hihbeh uve. Akikhen naohi alenjep jep dannin akilangjo bouve. Hijehchun, Hindu holeh namlhom hohi ibolla kikamat theilou hella ham tihi kholdoh dingin aphai. Ajeh themkhat chu ñ India danpi jonghi alhin lelna aumme. India danpi seidung juiyin India gamma hung kipandoh hou jopjouse chu Hindu ahi. Hichi dungjui a-hi amaho anoplou vangun Jains, Buddhists leh Sikhs hi Hindu a kisim
ahitai. Namlhomho houhi India a hung kipan dohngen ahi tina ahidapveh e. 1951 kumma India mipi min sutlut masa penchun Christian, Islam leh Buddhists hilou sechu Hindu tin ana kiheuve. Hijehchun, min sunlutna pangho hin mi sang tampihi anop anoplou dong louvin Hindu ahisah jeng uve.

Article 25 hin min adeidei hou apom nadin chamlhatna ape e. Idei houkhat pomna dingchun hou khatnapat hou
dangkhatna “convert” hi angaije. Article 25 hi hoitah a ijui dinga ahileh mi houdanga “convert” ahiteng lehin sorkar hi kikum loudidan ahi. Henge, India sorkar hin min ahou akhelding akham khahihnai. Ahin, min houkhatna konna houdangkhat ajop kigot tengleh akiboldan adihpoi tin akikum thou thouve. Hindu khatchu Islam leh Christianity a a-hou akhelgot tengleh mipi (nam tamho) pressure ahatval jeh in state sorkar hi akikumjin ahi. Ajehchu, Islam leh Christianity houhi gamdang mihon ahin pohlut ahibouve tia agellu ahi. India gamma hung kipan hou dingho a-vang mi alutteng jongleh koima adeimo aumpon chuleh state sorkar jong akikumpoi. Hijehchun, state sorkar akikum nahi Islam leh Christianity bou ahi. Chihi India danpin
mijousen hou adeidei ajopthei ahi kiti tohin akikalle. Houthua kitum bolnahi India danpin koi hijongleh Hindu
hilouchu Schedule Caste ahithei poi tia Hindu hilouho S.C. chanvou akhapeh a konna hi hung kipan ahitai. Namlhom holeh nam lenho kah a kinahna aumteng leh sorkar in asuhthipna dinga pan alah danhi sit aumlheh e. Atamjon ima bollouvin avethimbeh in akikum teng jongleh sihnei-lang neina aneije. 2008 kumma Orissa a Christian te hotbolla aumlai uva - Hou-in kihallhah, pastor ho kivo, nun khat ahing changa akigovam chun Christian te sang tampin a in dalhan gammang ah akisel uve. Orissa sorkar chun Christian nam lhomho chu anavengbit joupouve. Sangh Parivar hochun anoptah un Christian hochu athatnun Asu kichaove.

2002 kumma Gujarat a Hindu leh Muslim ho kinah chun sorkarín ima anabol poi. Ahmedabad seh-seh in mi 100 val anathin ahi. Hichi kiboina a hin police holeh saplen hochun Hindu ho langa anapan dannuchu amelse leuve. Kinahna suhthip teina dinga pan lahochu Gujarat sorkar’n mundangah transfer abanbol doh un ahi. Manipur a-hin jatle nam kikah a kinahna aumji vangin hou thua namlenho (meilheite) toh kinahna hi aumhih laiyin ahi. Hung umdohthei thil ahin imalam jousea meilhei ho letna ahijeh in kichat aumlheh e.

Muslim khangdong tampihi galguhbol nahi tin police hon hetchenna umhih jongleh amanjeng uve. Hitobanga kimatna hi Maharashtra, Gujarat, M.P., A.P., leh Rajasthan ah atamme. Atamjohi Akimatnao nikho tampi geiyin police mat ahi tin aseidoh pouvin, a insung miteuvin lung gimtah in amang ahisah un ahol jiuve. Hichihi dantoh kikal ahi. A insung mitejong akimat thuhi aseipeh pouve. Police hon asugentheijun namphu in galguhbol kahinai tin anopnao soi akaisah jiuve. Mona neilou hitia amat uva asuh genthei houhi ahinkhou asetlo jitai.

Vangphat umtah chu tuhin sorkar hin namlhomho hahsatna suhlhap peh dinghi ahingel pan taove. Budget 2010- 11 a-hin Rs. 2,600 crores hi amaho khantouna dingin atumbeh in akikoidoh e. Nam lhom hohi akigop uleh 18 crore ahiuvin sum kikoidohpeh hi alhom valle tiloijong aumme. Hinlah alhome tithei ahipoi. Hichi sumhi muchi tobanga gella themtah a manding ahi. Nam lhom hohi amaho keng’a ding godiu, sorkar hin alhahsam behseh nahouva bou akithopi diu ahi. Vetsahnan, sorkar’n mijouse dia sumlona thei asem hoa khu na atohgot diu ahi.

Namlhom hohi education akivatjeh jong hintin sorkar’n mivaicha hodia natoh chom-chom abol hohi ahahet pouvin ahi. Hetdinga phachu namlhom hohi alhahsam na jouseu suhlhapna dinga sorkar hin sum apeh theiju ahipoi. Tuchung Budgetna sorkar in sum apeh uhi abul khodetna a aman uva natoh thepna akijil theina diuva training centre akihondiu angaije. Namkhat kitihi amahon kihabolna ahinnei tengu lebou khantouna aneithei uve. Namlhom hohin aphat sehleh agenthei naohi sorkar angoh loudiuvin aphai. Sorkar jonghin namlhomho dinga natoh asem houhi hoitah a chelha a hinam tihi akholjing diuvin aphai.

Namlhomho chunga sosetna umjing hohi suhbeina dingin bolding tampi aumme. Amasan, politics hi hou khatseh phatchomna dinga bollou ding, khantouna ding, natoh munathei chuleh nam jouse kibang chetna amachal theina dinga natoh patding angaitai. Sorkar hin sihnei-lang neina abol louding namho kah a kinah kibao aumteng suhthip loiding agotding ahi. Kinahna hinpandoh hohi dan dungjuija talen matsah ding ahi. Chutengle bouchun namlhomho lung mongin chengthei taovinte.
Tags:

About author

Curabitur at est vel odio aliquam fermentum in vel tortor. Aliquam eget laoreet metus. Quisque auctor dolor fermentum nisi imperdiet vel placerat purus convallis.